Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üks seaduse eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Oudekki Loone, Maria Jufereva-Skuratovski, Martin Repinski, Kaido Höövelsoni, Imre Sooääre, Helmen Küti, Natalia Malleuse, Enn Eesmaa, Jaanus Karilaiu, Aadu Musta, Eduard Odinetsi, Riina Sikkuti, Kalvi Kõva, Ivari Padari, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Indrek Saare ja Jevgeni Ossinovski  13. jaanuaril algatatud perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (314 SE).

Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusesse (PKS) ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult tänaseni saavutanud oma algselt plaanitud mõju – endiselt on vastu võtmata erinevate seaduste muudatused, mis tagaksid kooselulepingu sõlminud isikutele sarnased õigused omavahel abielus olevate isikutega (seda küll teatud erisustega nt lapsendamise teatud aspektid) ja isikud peavad oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. See aga on isikutele äärmiselt koormav. Eelnõust tulenevalt on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erisust. Eelnõu kohaselt ei kinnita vaimulikud kooselulepingu sõlmimist. Juhtivkomisjoniks  määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised 15. detsembril 2020 algatatud kollektiivne pöördumine „Petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Allakirjutanud soovivad, et Riigikogu ja valitsus viiksid 17.oktoobril 2021 koos kohalike omavalitsuste volikogude valimistega läbi rahvahääletuse küsimuses “Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” Põhjendusena tuuakse, et Eesti praegune metsade majandamine on juba aastaid Eesti ühiskonda lõhestanud, lõhe eri osapoolte vahel on ajaga üha kasvanud.

Märgitakse, et keskkonnaministeerium pole suutnud tänaseni vastu võtta metsanduse arengukava (MAK) aastateks 2021 – 2030. Leitakse, et metsandusvaldkond vajab rahvalt sisulist sisendit suunavaliku osas. Kas liikuda edasi nagu praegu, valdavalt lageraietega toorme varumise suunas või püsimetsandusega sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste suurendamise suunas?

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837

Tagasiside