Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE).

Muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.

1.juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus.  Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.

Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus EL-i sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude  ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse ja täiustatakse riigivara kasutamiseks andmist ja riigivara valitsejate vahelisi kasutusvõimalusi reguleerivaid õigusnorme, võttes arvesse majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna arengut.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Kokkuvõtvalt on eelnõu eesmärk sätestada seaduses ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE).

Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis. 

Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon kehtestatakse, et saavutada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; riigi ülevaade väärtuslike põllumajandusmaade kohta; põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide, kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil.

Seletuskirjas märgitakse, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.

Eelnõu kohaselt seab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga. Riikliku järelevalve meetmete kehtestamist põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutamise üle ei kavandata. Valdav enamus väärtusliku põllumajandusmaa andmetest on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register), mis kajastab ühtse pindalatoetusega ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel makstavate pindalapõhiste toetustega seotud põllumajandusmaid. Toetuste rakendamise üle toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras järelevalve ja kontroll, mis annab üldjuhul veendumuse, et väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE).

Eelnõu väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused ei ole teatud ajavahemikul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKF-i rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKF-i rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abi liigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires niisuguses olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE).

Eelnõu peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Eelnõu põhineb vastavatel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembris esitatud pangandusreformi pakett on samm kriisijärgse Euroopa õiguslike reformide lõpule viimise suunas. Paketi eesmärgiks seati nn riskide vähendamine pangandussektoris ja sellekohased riskide vähendamise meetmed võimaldavad edasiminekut ühtse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisel. Reformid vastavad ka G20 rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud standarditele ja finantskriisist saadud õppetundidele. Direktiividest tulenevad reeglid vähendavad pangandussektori riske, tugevdades pankade võimet vastu pidada võimalikele šokkidele, ajakohastades pangandussektoris kehtivaid ühtseid reegleid.

Selliste ühtsete reeglitega tagatakse, et pankadel on piisavalt kapitali ootamatute kahjude katmiseks ja nad on valmis vastu pidama majanduslikele šokkidele (kapitalinõuete direktiivi ja määruse kaudu); panga maksejõuetus lahendatakse pankade pakutavate rahaliste vahendite kasutamisega, minimaalse mõjuga maksumaksjatele (panga taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kaudu); pankuritel on vähem stiimuleid ülemääraste riskide võtmiseks (kapitalinõuete direktiivist tulenevad juhtimisnõuded). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE).

Eelnõu algatamise tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.

Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Eelnõu tulemusel kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised 10. detsembril 2020 algatatud kollektiivne pöördumine „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.

Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud seisavad vastu valitsuse plaanile jagada 171 000 eurot riigieelarvest nn katuseraha abordivastasele ühingule MTÜ Elu Marss. Pöördumisele allakirjutanud on seisukohal, et maksumaksja raha kulutamine taolistele ideoloogiliselt laetud populistlikele liikumistele on vastutustundetu ning ühiskondliku arengu seisukohalt ohtlik ja tagurlik samm. Tehakse ettepanek suunata see raha hoopis seksuaalhariduse programmidesse.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Tagasiside