Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 17. veebruaril algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Presidendi valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.

Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on säilitada valimiskogus senine vahekord Riigikogu liikmete ja valimiskogu liikmete vahel. 1996. aastal vastu võetud Vabariigi Presidendi valimise seaduse kohaselt olid üle 2/3 valimiskogu liikmetest kohaliku omavalitsuse volikogude esindajad. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi on kehtiva seaduse järgi vaid veidi üle poole valimiskogu liikmetest volikogude esindajad. Põhiseadus ega kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus ei sätesta, milline peaks Riigikogu ja valdade ning linnade esindajate vahekorra määramise põhimõte olema. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 18. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse 1. jaanuaril 2021 jõustunud tähtajaline  haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside