Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 4. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnōu (184 SE).

Eelnõu näeb ette ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.

Selgitusena märgitakse, et Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE).

Eelnõuga tehakse seadusesse muudatused, millega täpsustatakse maapõuevaldkonna ülesannete jaotust Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Eelnõuga lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus.

Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE).

Eelnõuga muudetakse kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel ja riikliku kohanimeregistri pidamisel.

Eelnõu järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid nimevaidlusi, vaid esitab nimevaidlustes seisukohti. Eelnõu kohaselt võib isik kohanime kohta otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele esitada vaide või pöörduda halduskohtusse. Nimevaidlustes annab kohanimenõukogu valdkondliku ekspertarvamuse, mille järgimine on soovituslik.

Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11-15 liiget.

Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on kehtiva seaduse kohaselt registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.

Eelnõuga tehakse ka muid väikesemaid muudatusi rakenduspraktikast tulenevalt, näiteks rööpnimede osas ei pea kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamust ning määratletakse selgemalt kohanime staatus, mille kohaselt kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon..

Valitsuse 4. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE).

Eelnõuga täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, mis on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.

Eelnõuga nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Rahanduskomisjoni 4. mail esitatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (188 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2020. aasta 1. juunist kuni 2022. aasta 31. maini Aivar Kokk, kes on ka käesoleval ajal kontrollkomitee liige.

Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule igaaastase audiitori järeldusotsuse. Kontrollkomitee koosneb kümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. Põhjamaade Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendid nimetavad igast riigist ühe liikme. Panga Juhatajate Nõukogu nimetab ametisse kaks liiget, kes täidavad komitee juhatuse esimehe ja aseesimehe ülesandeid. Komitee esimehe ja aseesimehe asetäitja kohta täidavad rotatsiooni korras kordamööda erinevate liikmesriikide esindajad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Helen Star Cave´i  7. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine “Seisame Elu eest: nõuame 5G ohutute piirnormide kehtestamist ja pikaajalisi uuringuid tehnoloogiaärist sõltumatutelt teadlastelt” ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises nõutaksegi seoses 5G süsteemiga ajakohaste kiirgusnormide kehtestamist ning sõltumatute teadlaste pikaajalisi ohutusuuringuid enne uue tehnoloogia kasutusele võtmist.

Pöördumise esitajate hinnangul on 5G juhtmevaba telekommunikatsioonivõrgu, sealhulgas 5G kosmosesatelliitide kasutuselevõtmine vaja peatada seoses reaalse ohuga meie tervisele ja keskkonnale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside