Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kokku neli eelnõu.

Valitsuse 2. aprillil algatatud 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE).

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardine langus.

Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti., mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud.

Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõu välja töötamine on tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust,  põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud 2020. aasta lisaeelarvega seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE).

Eelnõusse on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi kasutusele võtmine“ eelnõu (168 OE). 

Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele.

Riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: üldmajanduslike riskide vähendamine;  sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel.

Otsuse tulemusena on võimalik kaasata  stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside