Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 2. detsembril algatatud riigikaitseseaduse eelnõu (112 SE).

Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.

Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.

Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.

Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.

Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE). 

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE).

Eelnõuga viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad vastavusse EL-i õigusega. Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (94 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile. Samuti suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurolt 1 miljonini (juhul kui isik ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, nt pandimaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja) või 5 miljonini (juhul kui isik on finantsinspektsiooni järelevalve all).

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse ja kapitali suuruse muudatusega, kuni 10 miljoni euro suuruse rahatrahvi (kehtiva õiguse järgi kuni 32 000 eurot). EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv (kehtiva õiguse järgi kuni 400,000 eurot).

Lisaks sätestatakse finantsvaldkonna eriseadustes väärtegude aegumistähtajaks kolm aastat. Väärtegude üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat, kuid karistusseadustik võimaldab ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Üldine aegumistähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE).

Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.

Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).

Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu (114 SE).

Eelnõuga tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE).

Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Eesti Apteekide Ühenduse 26. novembril algatatud kollektiivse pöördumise apteegireformi kohta ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Kollektiivse pöördumisega soovitakse muuta ravimiseadust nõnda, et lisaks proviisoritele tohiks pärast I. aprilli 2020 üldapteeke pidada ka tänased apteegiomanikud. Muudatuse eesmärgiks on vältida ligi 300 täna tegutseva Eesti apteegi sulgemist 1. aprillist 2020 ning tagada ravimite kättesaadavus senisel tasemel.

Riigikogu juhatus kinnitas oma otsusega ka Siret Kotka-Repinski lahkumise väliskomisjoni liikme kohalt ja asumise maaelukomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside