Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 10. mail algatatud veterinaarseaduse eelnõu (384 SE).

ELi loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse Eesti õigusaktid. Senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada ELi loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna ELi vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada ELi liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe ELi õigusaktidega.

Oluliseks muudatuseks on ettevõtjate puhul teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses ELi ühisturul kauplemisega.

Teatud põllumajanduslooma puhul peab selle pidaja hakkama koostama bioturvalisuse kava. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida loomataudide leviku. Nõue kehtib juba praegu seakasvatus- ja vesiviljelusettevõtetele. Edaspidi võib seda nõuet laiendada riskipõhiselt. Loomaliigid, kelle pidamisel tuleb bioturvalisuse kava koostada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajanduslooma pidamise korral.

Seoses ELi loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel. Kehtivas seaduses sätestatud kohalikke ja riiklikke loomatauditõrje komisjone enam ei moodustata. Loomataudiohu ja puhkemise korral lähtutakse ELi loomatervise määrusest, veterinaarseadusest, situatsioonplaanist ja hädaolukorra seadusest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 10. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE).

Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui seitse protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr viis protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Aprilli 2021. a seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 10. mail algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE).

COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis.

1.detsembri 2020. a seisuga kuulub OTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik EL-i liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 11. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine” eelnõu (387 OE).

Kultuurikomisjon teeb ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Isamaa fraktsiooni 11. mail algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE).

Eelnõuga välistatakse Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist

Menetlusse võeti Aleksander Steinbergi algatatud kollektiivne pöördumine “Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma” ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises nõutakse siseminister Kristjan Jaani tagasiastumist seoses politsei tegevusega meeleavalduste ajal.

Menetlusse võeti Teilo Tõnn Londoni algatatud kollektiivne pöördumine “Peatame Eestis toksilisi aineid sisaldavate maskide levitamise” ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördujad teevad ettepaneku lõpetada Eestis väidetavalt toksilisi aineid sisaldavate maskide levitamine. Samuti nõutakse maskide testimist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside