Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimist.

„Eelnõu on oluline, sest pankrotimenetlus vajab kaasajastamist,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. „Peame jõudma põhjamaade tasemele nii menetluse kestuse, kulukuse, kui ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse osas.“

Õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et kehtiv pankrotimenetluse regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Tema sõnul on paradoksaalne, et sageli on võlgnikud tegelikult paremini kaitstud kui võlausaldajad. Seda kinnitab pankrotimenetluse väga pikk kestus ja võlausaldajate nõuete väga madal kompenseerimismäär. „See olukord peab muutuma,“ ütles Kivimägi. „Igati tunnustamist väärib seatud ambitsioonikas eesmärk, jõuda läbi muudatuste rakendamise nõuete rahuldamiseni 80 protsendi ulatuses.“

Eelnõu tutvustas komisjonile justiitsminister Raivo Aeg. Ta tõi välja, et eelnõu näeb muuhulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist, võlausaldajate häälte määramise kiirendamist ja kohtute spetsialiseerumist.

Eestis kestab keskmine pankrotimenetlus kolm aastat, selleks kulub umbes üheksa protsenti pankrotivarast ning nõuete rahuldamise määr on 40 protsenti. Kõigi muudatuste tulemusena peaksid need numbrid paranema.  

Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (195 SE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu 16. juuni istungile.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside