Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille eesmärk on võimaldada üle minna täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele. Eelnõuga soovitakse vähendada paberimajandust, muuta menetlused kiiremaks ja lühendada nii ka menetlustähtaegu.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et tegu on väga mahuka ja põhjaliku eelnõuga, mille silmapaistvaim eesmärk on võimaldada üle minna täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele. „Tänapäeval on võimalik ülekuulamisi salvestada, dokumente edastada, neile allkirju võtta ja toimikuid säilitada digitaalselt, mistõttu on vaja ka seadust värskendada, et see kõik oleks lubatud ja soositud,“ sõnas Karilaid. Ta märkis, et praegu on näiteks allkirja mõiste seaduses viinud selleni, et palju dokumente prinditakse välja.

Eelnõuga on kavas muuta sõnastus tehnoloogianeutraalseks, allkirjastamise kohustus asendada allkirja funktsioonile üldsõnalisema kohustusega, võimaluse korral on loobutud viitamast menetlusdokumentide koopiale, muudetakse protokolli ja määruse üldsätteid ning loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Samuti nähakse ette üldreegel, et toimikut peetakse digitaalselt e-toimiku süsteemis ning et teabevahetus kriminaalmenetluse raames toimub eelkõige digitaalses vormis.

Komisjoni liige Urve Tiidus märkis, et täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele teed rajava eelnõuga soovitakse lahendada erinevaid probleeme ka kohtueelses menetluses. „Muu hulgas saab kohus õiguse vahistamise asemel kehtestada kergema tõkendi, näiteks kohustada inimest regulaarselt politsei juurde ilmuma, telefonitsi kättesaadav olema või oma e-postkasti kontrollima ja talle saadetud teadetele vastama,“ sõnas Tiidus. „Kohustust jalavõruga elektroonilise valve all kodus püsida võib eelnõu järgi kohaldada ka vahistamisest eraldiseisva järelevalve tõkendina.“

Justiitsminister Maris Lauri ütles, et eelnõu on esimene osa kriminaalmenetluse revisjonist. Ta märkis, et eelnõuga luuakse alused täisdigitaalseks süüteomenetluseks, aga selles tegeletakse ka paljude väiksemate teemadega. Ta osutas, et laiendatakse otstarbekuse printsiipi, see tähendab, et kui kuriteoteate saabumisest on aegumiseni vähem kui kuus kuud, siis võib menetlust mitte alustada, kui puudub avalik huvi või perspektiiv süüdlast selle aja jooksul karistada.

Istungil osalesid veel kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ning õiguskomisjoni endine esimees Väino Linde.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu (367 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 5. mail.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside