Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustatakse koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutamist.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaare sõnul on kavas arutada riigieelarvet ministeeriumide valitsemisalade kaupa. Alates 2020. aastast on riigil tegevuspõhise ülesehitusega eelarve. „Soovime ministritelt teavet kavandatud programmide ja nende kulude kohta ning missugune on soovitud tulemus ja kuidas seda mõõta,“ ütles Savisaar. Ta lisas, et koroonakriisist väljumise järel on prognoosi kohaselt kõrgem majanduskasv, mis loob paremad võimalused eesmärkide saavutamiseks ja annab mitmeid võimaluse riigivalitsemise tõhusamaks muutmiseks. Rahandusministeeriumi tänavuse prognoosi kohaselt on majanduskasv küll 9,5 protsenti, kuid järgmisel aastal on see 4 protsenti. Seega peame eelarve läbivaatamisel võtma arvesse ka seda aspekti. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ toonitas Savisaar.

Ta rõhutas, et tuleva aasta riigieelarve menetluse käigus pöörame erilist tähelepanu möödunud aasta riigieelarves esile tulnud vigade vältimisele.  

Savisaar toonitas, et eelarve eesmärk on tagada ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tugevdamine, et hoida riigi igapäevased kulutused kontrolli all, tagada investeerimise võimekus, Eesti konkurentsivõime rahvusvahelisel turul ning riigi kiire ja jätkusuutlik areng.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja lahendada probleemid, mis on seotud elektrihinna ja gaasi järsu tõusu kompenseerimisega. Samuti peame võtma arvesse inflatsiooni tõusu. „Tänavune kõrge majanduskasv peaks võimaldama meil üle vaadata kavandatud kärpeplaan, julgemate sammude astumine 2+2 teede rajamisel ja ka sotsiaalses plaanis,“ ütles Kokk.

2021. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) tänasele arutelule on kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside