Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon arutas tänasel videoistungil eelarvenõukogu esitatud arvamust eelarve eesmärkide täitmise ja rahandusministeeriumi kevadist hinnangut rahanduse olukorra kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et valitsuse eesmärk 2019. aasta eelarvepositsiooni kujundamisel oli tagada, et valitsussektori struktuurne puudujääk väheneks vähemalt 0,5 protsenti SKPst võrreldes 2018. aastaga. Rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise hinnangu järgi oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 2019. aastal 1,9 protsenti SKPst.

„Kuigi koroonaviiruse põhjustatud eriolukorra tõttu valitsusel sel aastal eelarvepositsiooni parandamise kohustust ei ole, tuleb kindlasti jälgida, et lisaeelarvest eraldatud toetusmeetmed ja investeeringud oleks õigesti sihitatud, et aidata meie ettevõtetel ja inimestel võimalikult valutult väljuda tänasest kriisist,“ selgitas Kokk.

Kokk ütles, et rahanduskomisjon ootab valitsuselt sügiseks riigi rahanduse pikemaajalisemat vaadet ja kavandatavaid samme eelarvepoliitika kavandamisel. „Tugeva pitseri riigi rahanduse käekäigu kujundamisele on vajutanud koroonakriis,“ lisas Kokk. „Kujunenud olukord nõuab ühelt poolt kokkuhoiumeetmete rakendamist, aga samas ka majanduse elavdamiseks vajalike investeeringute elluviimist. Kõike seda tuleb arvestada ka 2021. aasta riigieelarve menetlemisel,“ tõdes ta.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et 2019. aasta oli majandustsükli mõttes soodne aeg, mis toetas ka tugevalt maksutulude laekumist. “Vajalikud eelarvepuhvrid jäid soodsat olekorda arvestades loomata, riik sisuliselt elas heal ajal üle jõu,” ütles Sõerd. Ta lisas, et valitsuse seatud eesmärk eelarve tasakaalu parandamiseks seati liiga madalale ja ka see jäi suurelt täitmata. “Eesmärk oli puudujäägi vähendamine, aga puudujääk selle asemel suurenes veel kiiremas tempos.”

Sõerd tõi esile, et 2019. aasta riigieelarve oli nii struktuurses kui ka nominaalses defitsiidis. “Valmistumine tulevasteks kriisideks oli nõrk või lausa olematu. Eelarvepuhvrid tuleviku ootamatuteks olukordadeks jäid loomata. Tulude ja kulude vahe katmiseks kasutati varasematel aastatel kogutud sotsiaalkindlustusreserve ja võeti võlakirjadega juurde ka lühiajalist laenu. Seda poleks mingil juhul tahtnud näha majanduslikult headel aegadel,” hindas olukorda Sõerd. 

Komisjoni videoistungil osales eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside