Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud.

Komisjon otsustas teha täiskogule ettepanek eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et fraktsioonid esitasid kolmandaks lugemiseks samad ettepanekud nagu teiseks lugemiseks. Ka seekord ei leidnud need hääletamisel toetust. Savisaar märkis, et muudatusettepanekutes tõstatatud teemad olid küll olulised, kuid need ei olnud otseselt seotud lisaeelarvega seatud eesmärkide saavutamisega.

Ta lisas, et need tuleb üle vaadata ja otsus langetada tuleva aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus.

„Rahanduskomisjon tegi kaks muudatusettepanekut seoses lisaeelarvega. Hoolekande asutustele eraldatakse vahendid seoses COVID-19 haigestumistega seotud täiendavate tööjõukulude katmiseks. Kalandussektorile kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendid jäetakse reservi,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et lisaeelarvega on planeeritud vahendid hoolekande asutustele, kellel 2021. aastal on tekkinud seoses COVID-19 haigestumistega asutuses täiendavad tööjõukulusid, mida ei ole eelnevalt rahastatud Vabariigi Valituse reservi vahenditest. Kalandussektorile COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendite reservi jätmine on seotud asjaoluga, et kõnealune kala on võimalik Eestis realiseerida turu tingimustel ning ei vaja lisatoetust.

„Rahanduskomisjon lähtus eelnõu menetlemisel eesmärgist eraldada lisaeelarvega eelkõige vajalikud vahendid, et leevendada Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi vajadused piirangutest ja viirusest tulenevast kahjust,“ rõhutas Savisaar.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul on tänases koroonakriisis oluline lisaks rahva tervise hoidmisele ka majanduse elavdamine läbi erinevate meetmete.  See aitaks ennetada võimalikku tekkivat kahju meie ettevõtluskeskkonnale, mistõttu tuleks majanduse taastumiseks vajalikud vahendid eraldada kohe kaotamata aega. „Seetõttu on kahju, et meie ettepanekuid ei toetatud lisaeelarve menetlemise käigus,“ ütles Kokk.

Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. a. riigieelarves ei oldud arvestatud.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) kohaselt on lisaeelarve maht 641 miljonit eurot.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside