Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon hääletas tänasel istungil järgmise aasta riigieelarvele laekunud muudatusettepanekute üle ja otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu istungile 17. novembril.

Rahanduskomisjoni esimees  Erki Savisaar selgitas, et 45st Riigikogu liikmete ja fraktsioonide esitatud muudatusettepanekust leidis toetust kaks ettepanekut.

„Rahanduskomisjoni tehtud koondettepanekus täpsustame eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks. Näiteks, kultuuriministeeriumi valitsemisalas on ümbertõstmised seotud töötasu kasvu ja investeeringutoetuste täpsustamisega. Maaeluministeeriumi valitsemisalas täpsustatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi jaotust ja põllumajandustootjate toiduainetööstuse konkurentsivõime tugevdamist. Sotsiaalministeeriumi valdkonnas täpsustatakse õpetajate, sotsiaaltöötajate, asendushoolduse ja tervishoiutöötajate tulemusvaldkondadele eraldatud vahendeid. Samuti suunatakse vahendid tervist toetava ning parendava keskkonna COVID-19 vaktsineerimise teavitustegevuste kuludeks. Täpsustunud on tegevuste vaheline kulude jaotus, mis aitavad täita inimkeskse tervishoiuprogrammi eesmärke,“ selgitas Savisaar.

„Toetust leidis ka ettepanek suurendada 2 miljoni euro võrra  vahendeid laevapere töötasude toetusmeetmeks, et ära hoida suurema koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada ka kaubavahetust, lisaks turismile,“ märkis Savisaar.

„Mitmed ettepanekud on veel komisjonis arutusel ning täiendavaid muudatusi on võimalik eelnõusse sisse viia kolmanda lugemise käigus,“ märkis Savisaar.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul ei toetanud koalitsioonisaadikud häälteenamusega muudatusettepanekuid, mida kujunenud pingelises majanduslikus olukorras peaks tegema.

„Ootasime, et II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest tekkinud eelarvevahendite tõus toob juba järgmisest aastast kaasa erakorralise pensionitõusu ning keskmise pensioni tulumaksust vabastamise. Koalitsioon neid ettepanekuid ei toetanud,“ ütles Kokk.

„Viimastel kuudel oleme me silmitsi seisnud gaasi ja elektrihindade järsu tõusuga, mis on kaasa toonud paljudele ettevõttetel sisendhindade kordades suurenemise ja kodutarbijatele kodukulude järsu kasvu. Kahjuks ei toetanud koalitsioon ettepanekut järsu energiahinna tõusu perioodil alandada elektri, gaasi ja soojusenergia käibemaksu 20-lt protsendilt 9-le,“ ütles Kokk.

„Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, mis oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist,“ ütles rahanduskomisjoni esimees.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside