Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitleti majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele.

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul toob Rahandusministeeriumi tehtud prognoos kaasa optimistliku sõnumi, et Eesti majandus taastub kriisieelsete prognoosidega võrreldes kõrgemal tasemel. „Käesoleva aasta esimese poole SKP võimas kasv 9,5 protsenti on küll tugev tõus, kuid peame seda tõusu hindama mulluse madala kasvu tasemelt ja olukorda hindama kainelt,“ ütles Savisaar. Ta lisas, et 2022. aasta prognoosi kohaselt taandub kasvukiirus neljale protsendile ja järgmisel aastal juba kolmele protsendile, kuid Euroopa parimatega võistlemiseks on vaja kasv hoida stabiilselt üle viie protsendi.

„Hinnates majanduse ja riigi rahanduse praegust olukorda on otstarbekas ümberhinnata kevadel tehtud riigieelarvestrateegias kavandatud kärpeplaan,“ ütles Savisaar. „Me oleme taastunud heas tempos, mis annab tunnistust, et pole kriisiga seotud võimalusi raisku lasknud.“ Ta lisas, et Eesti majandus on kohanenud kehtivate kodu- ja välismaiste piirangutega ning jätkuv vaktsineerituse kasv sisendab usku, et suudame hoida Eesti elu avatuna ka tulevikus.

Savisaar ütles, et soovib valitsusele edu ja konstruktiivsust 2022. aasta eelarve koostamisel, ning loodab, et eelarve saab olema ilma vigadeta ning Eesti elu edasi viiv.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk viitas prognoosile, et valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit väheneb kasvava maksutulu abil sel aastal 3,3 protsendini SKPst ning järgmisel aastal 1,8 protsendini SKPst, mis on kehtiva riigi eelarvestrateegiaga võrreldes parem tulemus.

„Prognoos on lootustandev, et tulusid suurendavad nii tööjõu kui tarbimismaksude hea laekumine, samuti suurenevad tulud saastekvootide müügist tänu kasvuhoonegaasi ühikuhinna kasvule. Maksulaekumist mõjutab tunduvalt ka pensioni teise samba erakorraliste väljamaksete maksustamine,“ ütles Kokk. „ Kindlasti on heale majanduskasvule kaasa aidanud mullune aktsiiside langetus.“ Ta viitas asjaolule, et majanduse hoogsam taastumine võimaldab riigil eelarvestiimulit vähendama hakata. „Eelarvereeglite järgimine on vabastusklausli rakendumise tõttu ajutiselt peatatud,“ selgitas Kokk. Ta selgitas, et struktuurne eelarvepositsioon on samuti jõudsalt paranemas, mis on käesolevaks aastaks prognoositud 4,4 protsendilisest defitsiidist jõudmas 0,2 protsendilise ülejäägini 2025. aastaks.

Rahanduskomisjoni tänasel videoistungil tutvustasid majandusprognoosi ja andsid selgitusi rahandusministeeriumi analüütikud.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

Tagasiside