Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil Riigi eelarvestrateegiat (RES) aastateks 2022–2025 ning 2021. aasta stabiilsusprogrammi. 

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on murettekitav valitsuse kavandatav suur kaitsekulude kärbe võrreldes sügisese riigieelarve strateegiaga. „Algselt planeeritud kaitsekulutuste tase 2,41 protsenti SKTst saaks nüüd järgmisel aastal olema 2,31 protsenti ning see vahe suureneb aastate lõikes veelgi,“ rääkis Reinsalu. 

Komisjoni esimees märkis, et kavandatavat eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastuse kaotamist põhjendab valitsus vaid OECD soovitusega ning sellega, kuna üle saja tuhande kodulaenu võtnud inimesed on jõukad, pole neile seda maksuvabastust vaja. 

Reinsalu sõnul jäi komisjoni jaoks vastuseta küsimus, kui suur on nominaalmahus RES-i järgi planeeritav 2022. aasta eelarve võrreldes 2021. aasta RES-ga.  „Praegu kavatseb valitsus katta suuri täiendavaid püsikulusid ennekõike ühekordsete tuludega, mis pole jätkusuutlik,“ ütles Reinsalu.   

Komisjoni aseesimees Annely Akkermann pidas eelarvestrateegias toodud kärpeid põhjendatuks, sest kui majandus taastub pandeemiast, saab loobuda kriisis kannatada saanud majandusvaldkondade toetamisest ning majanduse elavdamise meetmetest. Tema sõnul tuleb teraselt jälgida, et pandeemia jaoks loodud meetmed ei moonduks märkamatult püsikuludeks.

„Eelmisel sügisel esitletud riigieelarvestrateegias nähti ette eelarvepositsiooni parandamist ühe miljardi euro võrra, kuid jäeti plaanitavad kulukärped ära näitamata, kokkuhoiumeetmed sisustamata,“ rääkis Akkermann. Ta viitas eelarvenõukogu märkusele, et sellisest praktikast tuleks edaspidi loobuda ning käesolev strateegia näitabki kärpekohad ausalt ära, kuigi see toob kaasa valusa kriitika.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgitas komisjonile, et lisaks kriisiga seotud eelarveaugule tuli uue eelarvestrateegiaga leevendus leida kahele riigirahanduse probleemile, millest on alguse saanud praegused mured. Esiteks nimetas ta kriisieelsetel aastatel alanud ülejõu elamise poliitikat, teisena mainis varasema kulutamispeo peitmiseks eelmisel sügisel eelarvestrateegiasse miljardi euro eest kirjutatud sisuta kärpeid.

Ministri sõnul jäeti nüüd eelarvestrateegiast miljardiline tühi õhk välja, eelarveseis paraneb järgmisel aastal nominaalselt 558 miljonit eurot ja kriisijärgselt lähtutakse põhimõttest, et kulud ei tohi kasvada kiiremini, kui majandus.

Riigikaitsele mineva raha kohta ütles rahandusminister, et kui 2021. aastal on riigikaitsele kuluvaks rahaks 645,5 miljonit eurot, siis 2022. aastal uues strateegias kinnitatud summaks on 704,9 miljonit eurot. “Kõikidel eelarvestrateegia aastatel läheb riigikaitsele raha rohkem, kui 2021. aastal,“ ütles minister.

Riigikontrolör Janar Holm tõi istungil esile, et tänu e-maksuametile on riigil hea ülevaade tuludest, kuid puudub samaväärne piisav, arusaadav ja juhtimisotsuste tegemiseks hõlpsasti kasutatav ülevaade riigi kuludest. Holmi sõnul on hädavajalik teha röntgen sellest, kuhu riik kulutusi teeb ja kus on tegelikud kulude kokkuhoiu võimalused.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside