Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu teisipäevasel istungil tegid ettekande Eesti Panga 2014. aasta aastaaruandest Eesti Panga president Ardo Hansson ning finantsinspektsiooni 2014. aasta aastaaruandest finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Eesti Panga president Ardo Hansson selgitas, et mullu andis Riigikogu eelmine koosseis keskpangale senisest selgema mandaadi teha Eestis makrofinantsjärelevalvet ja Eesti Pank on seda mandaati sisustama hakanud. „Esimese sammuna kehtestas Eesti Pank kommertspankadele 2% süsteemse riski puhvri nõude, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske,“ ütles Hansson. „Teise sammuna jõustasime kolme kuu eest kommertspankadele eluasemelaenude andmise nõuded, mille eesmärk on ennetada võimalikku laenubuumi tulevikus,“ lisas Hansson.

Hanssoni hinnangul euroala majandus 2014. aastal küll kasvas, kuid riigiti oli olukord ebaühtlane ning kokkuvõttes jäi mullune kasv prognoositust väiksemaks. „Selle aasta alguse andmetel võib öelda, et majandusaktiivsus euroalal taastub mõõdukas tempos. Euroala konkurentsivõime on kriisist taastumise käigus paranenud, kuid siingi on olukord riigiti erinev,“ ütles Hansson. Ta rõhutas, et pikaajalist majanduskasvu on võimalik tagada ainult reformidega, mis tõstavad majanduse konkurentsivõimet.

Hansson tõi esile euroala keskpankade tähtsa ülesandena möödunud aastal ühtse pangandusjärelevalve käivitamise.

Hanssoni sõnul Eesti majanduskasv 2014. aastal on tulnud siseturu arvelt, eelkõige eratarbimise arvelt. „Kodumaist tarbimist suurendas hõive kasv, tööpuuduse alanemine, jõuline palgakasv ning samaaegne hinnataseme langus. Palgad kasvasid kiiresti sisuliselt nullinflatsiooni tingimustes,“ ütles Hansson.

Hansson hindas Eesti majanduse kasvutempot rahuldavaks, sest maailmamajanduses on omajagu ebakindlust ning mitmel Eesti eksporditurul on pikaleveninud kasvuprobleeme. „2014. aasta majanduskasv kujunes küll kiiremaks kui 2013. aastal, kuid tuleb arvestada, et sellist kasvutempot nagu eelmise kümnendi buumiaastatel edaspidi loota pole. Eesti majanduse ja rahvastiku praeguses arengujärgus jääb pikemaajaliselt jõukohane kasv märgatavalt madalamaks, umbes 3–4% juurde,“ ütles Hansson.

Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Tarmo Tamm.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul said 2014. aastal täidetud finantsinspektsiooni kesksed ülesanded säilitada finantsstabiilsus ning hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest.

Kessler selgitas Riigikogule finantsinspektsiooni põhimõtteid 29. märtsil jõustunud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse rakendamisel. „See seadus aitab kaasa finantsturu suuremale läbipaistvusele ja ausamale toimimisele. Uue seadusega kaasnevad ülesanded on meile korralikuks väljakutseks,“ ütles Kessler.

„Keskendume järelevalves krediidiandjate ja -vahendajate organisatsioonilahendile. Näiteks hindab finantsinspektsioon vastutusalade määramist, aruandlust, selle läbipaistvust, olulist osalust omaette ja juhtide sobivust ja oskusi, sisereeglite asjakohasust, piisavust, sisekontrollisüsteemide olemasolu ja toimimist,“ ütles Kessler. „Panganduse ja muu reguleeritud finantsturu järelevalve kogemus on meile näidanud, et just selliselt saab kõige odavamalt ja samas suhteliselt mõjusalt kaitsta laiu tarbijarühmi.“

Kessler pidas oluliseks 2014. aasta 4. novembril käivitunud euroala ühtset pangajärelevalve mehhanismi SSM, mille moodustavad Euroopa Keskpank Frankfurdis ja euroala riikide pangajärelevalveasutused, teiste seas finantsinspektsioon. „SSM otsustab pankade tegevuslubade andmise ja võtmise, seisab hea kõikide pankade kapitalijärelevalve ühetaolise kvaliteedi eest ja tihedas koostöös liikmesriikide järelevalveasutustega rakendab otsejärelevalvet 120 suurima panga ja pangagrupi üle euroalal,“ ütles Kessler.

Riigikogu nimetas nõukogu liikmed hasartmängumaksu nõukogus, tagatisfondi nõukogus, rahvusooperi nõukogus, Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Rahvusringhäälingus.

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega (erapooletuid 2) heaks Riigikogu otsuse “Hasartmängumaksu Nõukogu moodustamine” (19 OE), millega nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Andres Ammas, Helmen Kütt, Lauri Luik, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Mailis Reps. Ministeeriumide esindajatena jätkavad haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ja sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Riigikogu kiitis 72 poolthäälega heaks Riigikogu otsuse “Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine” (20 OE), millega nimetatakse nõukokku Riigikogu liikmed Aivar Sõerd ja Martin Helme. Kokku on Tagatisfondi nõukogus üheksa liiget ja Riigikogu pädevuses on nimetada sinna kaks liiget.

Riigikogu kiitis 67 poolthäälega (erapooletuid 3) heaks Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine” (25 OE), millega nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Maire Aunaste, Mart Helme ja Laine Randjärv.

Rahvusooperi nõukogu 11 liikmest kolm on Riigikogu liikmed, lisaks neli liiget ministeeriumidest ja neli valdkonna organisatsioonidest. Nõukogu liikmete volitused kestavad neli aastat.

Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks Riigikogu otsuse “Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine” (24 OE), millega nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Aadu Must ja Mark Soosaar. Samuti nimetatakse nõukogu liikmeteks rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Jüri Järs ja Priit Pirsko.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogus on kolm Riigikogu liiget, kaks valdkonna asjatundjat, üks kultuuriministri nimetatud liige ja Riigikogu kantselei direktor. Nõukogu liikmete volitused kestavad neli aastat.

Riigikogu kiitis 71 poolthäälega (erapooletuid 1) heaks Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine” (17 OE), millega nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Heidy Purga, Mihkel Raud ja Priit Toobal.

ERR-i nõukokku kuulub üks parlamendisaadik igast Riigikogu fraktsioonist ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Riigikogu kiitis 48 poolthäälega (vastu 4) heaks Riigikogu otsuse “Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” (31 OE), millega nimetatakse nõukogu liikmeks tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Pille Pruulmann-Vengerfeldt.

Asjatundjast ERR-i nõukogu liikme määramise vajadus tekkis seoses nõukogu liikme Krista Aru volituste ennetähtaegse lõppemisega.

Riigikogu lõpetas veel ühe eelnõu teise lugemise:

Kultuurikomisjoni algatatud täiskasvanute koolituse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (12 SE), millega tunnistatakse alates 1. juulist 2015 kehtetuks seni kehtinud täiskasvanute koolituse seadus, sest sellest kuupäevast jõustub uus täiskasvanute koolituse seadus.

Istungi stenogramm
Fotod istungilt
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata:

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside