Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas esimesele lugemisele saata eelnõu, mis hõlbustab tänavusest lisaeelarvest tervishoiutöötajatele lisatasude maksmist ning eelnõu, millega muudetakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike andmete vahetus riiklike registrite vahel efektiivsemaks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et kriisi ajal on suur osa tervishoiutöötajaist lisaks oma tavapärasele tööle pühendunud COVID-19 ennetamisele ja tagajärgedega võitlemisele. „Me oleme kõik ühel meelel, et viiruse alistamisel on oluline, et lisaks inimeste endi panusele on väga tähtis ka spetsialistidele tegevusvabaduse tagamine. Nad peavad oma kiiduväärse töö eest saama õiglase tasu ja see eelnõu teeb muu hulgas ka selle korraldamise lihtsamaks,“ ütles Kotka.

Komisjoni esimees lisas, et kui varem on haigekassa saanud koroonaviirusega võitlemiseks erakorraliselt raha valitsuse reservfondist või haigekassa reservkapitalist, siis uue seaduse eesmärk on luua seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. „Haigekassa saab lisaeelarvest 59,3 miljonit eurot, millest 53 miljonit eraldatakse selleks, et haigekassal oleks võimalik maksta eritingimustel teenuste eest tagamaks tervishoiusüsteemi toimepidevus. Meetmeid rakendatakse üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi ning kiirabi teenuse osutamisel,“ rääkis Kotka.

Eelnõu seletuskirja kohaselt hüvitatakse muu hulgas üldarstiabi teenuse korral kulud, mis tekivad nimistuväliste patsientide teenindamisega ning perearsti nõuandetelefoni kaudu COVID-19 testimisele suunamisega. Samuti hüvitatakse perearstikeskuste täiendavad personalikulud, kui Terviseamet kinnitab keskuse täiendava ressursivajaduse.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt rõhutas, et tervishoiutöötajate lisatöö tasustamine on enesestmõistetav ja võib kergendunult hingata, et nüüd on selleks ka kindel rahaline kate ning vähenenud on bürokraatia tasude maksmisel. „Tegelikult on lisatasud vähim, mida me selle ränga ja vastutusrikka töö eest pakkuda saame ning mõelda tasub ka muudele kompensatsioonimeetmetele, et meie arste ja õdesid jätkuvalt motiveerituna hoida,“ ütles Kütt.

Küti sõnul on kahetusväärne, et valitsuse eelnõuga jätkuvalt ei kompenseerita haiguspäevi esimest päevast, mis oleks tema sõnutsi hädavajalik, et inimesed jääksid esimeste haigusnähtude korral koju kartmata sissetulekut kaotada. „Lisaeelarve mõistes oleks see 8,5 miljonit eurot, mille riik kulutaks just sellise kriisimeetmena ja sellega tõmbaks ka viiruse levikule töökohakolletes pidurit. Riigikantselei juures asuva situatsioonikeskuse eilse raporti põhjal on töökohakolded enamuses. Kokku on Terviseametis registreeritud koldeid 209, millest 113 on töökohakolded ehk 54 protsenti kolletest,“ rääkis Kütt.

Sotsiaalkomisjon andis heakskiidu teiselegi koroonaviiruse alistamisele suunatud eelnõule, mille eesmärk on muuta tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike andmete vahetus riiklike registrite vahel lihtsamaks ja efektiivsemaks. Muudatuse kohaselt täiendatakse nakkushaiguste registri andmeid üksnes epideemilise leviku korral negatiivse testi andnud isiku, lähikontaktse ja vaktsineeritu andmetega. Neid andmeid saab Terviseamet kasutada nii epidemioloogiliste uuringute, nakkushaiguse leviku tõkestamise kui ka järelevalve teostamiseks. Ühtlasi nähakse ette, et Terviseamet tagab oma ülesande täitmisse kaasatud korrakaitseorganile vajalikud andmed registrist. Lisaks sätestatakse, et Terviseametil on õigus hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra lahendamiseks edastada nakkushaige kontaktse isikuandmeid tervishoiuteenuse osutajale. Veel saavad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet õiguse töödelda isikute andmeid töötamise registrist.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE) ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE) on esimesel lugemisel 7. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside