Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis tänasel istungil heaks kollektiivlepingu seadust ja teisi seadusi parandava eelnõu muudatusettepanekud, millega muu hulgas pikendatakse ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et komisjon tegi ise kahe lugemise vahel valitsuse algatatud eelnõule muudatusettepaneku soovides kahandada töötute süvavaesuse riski. „Kiitsime täna heaks muudatuse, mille vajadus kerkis eriti teravalt esile eelmise kevadel lahvatanud koroonakriisiga. Piirangute tõttu kasvas töötus kiiresti ja märgatavalt kasvas ka töötushüvitiste saajate arv. Peagi jõuab kätte aeg, mil toona töötuks jäänuil ja siiani tööd mitteleidnutel lõppeb õigus töötushüvitisele. Kavandatud muudatuse kohaselt võimaldame  töötutel, kelle töötushüvitised on kõrgema töötusega perioodil lõppemas, töötutoetuse maksmist ajutiselt üks kord pikendada 60 päeva võrra. See on mõeldud isikutele, kel lõpeb töötutoetuse maksmine tänavu septembrist kuni järgmise aasta 28.veebruarini. Kõrgema töötuse määrana mõistame siin töötust alates 8,5 protsenti,“ rääkis Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et kõrgem töötuse määr seati tingimuseks eelkõige seetõttu, et töö leidmisel on oluline ka tööturu üldine olukord. „Mida rohkem töötuid, seda suurem on konkurents vabadele töökohtadele ja seda suurem oht on tööst ilmajäänutel vaesusriskiks. Loomulikult võiks see määr madalamgi olla, kuid peame ka seda silmas pidama, et inimestel säiliks huvi tööd leida ning mitte ainult toetustele loota,“ ütles Kütt.

Registreeritud töötuse määr on eelnõu seletuskirja kohaselt registreeritud töötute osakaal 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust (hõivatud ja töötud) kuu lõpu seisuga.

Lisaks sätestatakse eelnõus plaanitavate muudatusega, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Samuti suurenevad eelnõu seadusena jõustumisel aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks puudutavad muudatused ka usaldusisikuid, nimelt tuleb eelnõu seletuskirja järgi tuleb seaduse jõustumisel rohkem kui ühe usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) teisele lugemisele 9. juunil.

Seadus on plaanitud jõustuma 31. juulil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside