Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu liige Kadri Simson küsis täna infotunnis peaminister Taavi Rõivaselt, mida teeb valitsus majanduskasvu kiirendamiseks olukorras, kus Eesti Pank prognoosib käesoleva aasta Eesti majanduskasvuks 1,2% ja järgmiseks aastaks 2,2%.

Peaminister pidas kõige olulisemateks valitsuse kavandatavateks sammudeks majanduskasvu kiirendamisel tööjõumaksude langetamist ja töövõimereformi elluviimist.

Rõivase hinnangul on töövõimereform muutunud järjest aktuaalsemaks, kuna tööpuudus on madal ja tööturule on vaja kaasata uusi inimesi. „Kui viimastel aastatel on tänu inimeste tööpuuduse vähenemisele ja inimeste hõivesse sisenemisele saanud majandus päris tugeva kasvutõuke, siis nüüdseks me oleme jõudnud faasi, kus tööpuudus on juba väga madal ja sealt väga pikalt enam majanduskasvu oodata ei ole, juhul kui me ei suuda tööturule uusi inimesi kaasata läbi töövõimereformi,“ ütles Rõivas.

„Lisaks on väga oluline see, et Eesti riigi tegevus jätkuvalt pühenduks majanduse konkurentsivõime kasvatamisele, sest ainult siis on meil võimalik saada välisinvesteeringuid selleks, et tootlikkust tõsta. Ja loomulikult peab riik aitama kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel oleks senisest veelgi paremad võimalused välisturgudele sisenemiseks,“ ütles Rõivas ning rõhutas, et iga minister peab käima äridelegatsioonidega välismaal, et aidata Eesti ettevõtjatel uusi turge leida.

Simson tundis veel muret, miks uued investeeringud ei tule Eestisse. Tema sõnul on Swedbanki majandusprognoosi kohaselt ettevõtete investeeringud kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalamaile tasemele.

Peaminister selgitas majanduskasvu saavutamise tingimusi. „Selleks, et olla tulevikus atraktiivsed välisinvesteeringutele ja et tulevikus Eesti majanduskasv jätkuks, me peame pingutama selle nimel, et Eesti tööjõud oleks valmis suurema lisandväärtusega, veelgi suurema atraktiivsusega toodangu valmistamiseks, et meil oleksid välisturud, kuhu seda toodangut viia,“ ütles Rõivas.

Rõivas pidas riigi rolliks ettevõtete toetamist, parima võimaliku hariduse pakkumist ning teaduse arengu kasutamist majanduse hüvanguks.

Rõivase hinnagul ei peaks panustama odavale tööjõule. „Eesti ei taha, et meie konkurentsieelis oleks odav tööjõud, sest odav tööjõud on makromajandusliku tootmistegurina kindlasti positiivne nähtus, aga inimeste palkadele tähendab see seda, et need on väikesed. Ja sellist konkurentsieelist me ei taha,“ ütles Rõivas.

„Me pigem pingutame selle nimel, et meil oleks võimalik teha targemat tööd ja küsida selle eest ka suuremat palka. Nagu me näeme, palgakasv on viimastel aastatel Eestis olnud väga kiire,“ lisas Rõivas.

Peaminister Taavi Rõivas vastas veel Andres Herkel küsimusele koondamiste, Mart Helme küsimusele teadmata kadunud inimeste otsimise ja Uno Kaskpeiti küsimusele Eesti tsiviilkaitse olukorra kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas Arno Silla ja Krista Aru esitatud küsimustele koondamisplaani kohta kultuuriministeeriumis seoses kavandatava haldusreformiga ning Andres Ammase küsimusele Eesti Olümpiakomitee rahastamise kohta.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas Monika Haukanõmme esitatud küsimusele ministrite koostöö kohta.

Infotunni stenogramm 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside