Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu arutas tänasel istungil 30 Riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldust peaminister Kaja Kallasele.

Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, selle poolt hääletas 36 ja vastu 55 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Umbusaldusavalduse üle andnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Martin Helme sõnul on viimased peagu viis kuud liikunud poliitika Eestis radadele, mis umbusaldajate hinnangul vajab võimalikult karmi parlamentaarset reaktsiooni.

„Praegu võimul olev valitsus tekitab Eesti riigile teadlikult kahju, mistõttu on Kaja Kallas valitsusjuhina kaotanud meie silmis usalduse,“ seisab umbusaldusavalduses. „Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks.“

Umbusaldusavalduse esitajate sõnul on valitsus teinud rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut – kõigi Eesti inimeste heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Umbusaldusavalduses öeldakse, et Kallase valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu ja peaminister on näidanud end ebakompetentse juhina ka koroonakriisi lahendamisel.

Peaminister Kaja Kallas tõrjus talle esitatud süüdistusi ja ütles, et ametisse asudes oli riigieelarve väga halvas seisus. „Üllatus oli, kui vastutustundetult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suhtes,“ sõnas Kallas. „Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli aasta lõpuks ligi viis miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes võlg kaks korda. Ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga,“ sõnas peaminister.

„Minu juhitud valitsus on aus. Minu valitsus ei tee riigi eelarvestrateegiat, kus on sisustamata kärped, ja me ei hakka teesklema,“ lausus Kallas. „Taas kasvava majanduse tingimustes ja selle osalisel toel vähendame eelarvepuudujääki üle 500 miljoni võrra, sest korras riigirahandus loob paremad alused järgmisteks võimalikeks tagasilöökideks ja kriisideks ettevalmistamiseks ning tagab tugeva majanduse ja jõukama elu.“

Kallas toonitas, et valitsus hoiab kinni maksurahu lubadusest. „Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33 protsendi piirkonnas. 2021. aastal on maksukoormus 35 protsenti,“ lausus ta.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulutused on 2022. aastal 59,4 miljonit eurot suuremad kui sel aastal, ja need jäävad tänavusest aastast suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia perioodil. Kallas lisas, et valitsus peab prioriteediks liitlassuhteid NATO-s ja USA-ga.

Seejärel vastas Kallas Riigikogu liikmete küsimustele tema tegevuse kohta peaministrina.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Henn Põlluaas (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Jürgen Ligi (RE), Indrek Saar (SDE) ja Imre Sooäär (K).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside