Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogule kultuuripoliitika põhialuste täitmisest ülevaate andnud ministri sõnul oli möödunud aasta ajalooline, kuna Eesti kultuuri oli rohkem näha kui kunagi varem.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et 2018. aasta läheb ajalukku kui aasta, mil Eestis loodi ja nähti kultuuri tõenäoliselt rohkem kui kunagi varem. „Ilma pateetikata võib öelda, et see oli ajalooline aasta. Ükskõik millisesse kultuurivaldkonda me oma pilgu heidame, olgu selleks kodumaine teater või Eesti film, meie oma kirjandus või siin maalapil loodud kujutav kunst − kõikjal toimus äärmiselt palju, ja sellest äärmiselt paljust äratas imetlusväärselt palju rahvusvahelist huvi, ning terve rida juhtunust jääb ajalukku millenagi, mida aastakümnete pärast kirjeldatakse kui meie harulise kultuuri uusi kandvaid oksi,“ rääkis Saar.

Minister lisas, et kultuuriasutusi ja –sündmusi külastanud inimeste arv ületas ka kõige julgemaid ootusi. „Seetõttu võin rahuliku enesekindlusega täna öelda, et meie rahvuskultuur on äärmiselt heas seisus.“

Veel tõi kultuuriminister oma sõnavõtus esile kultuuritöötajate palgatõusu. „Kui ma 2015 aastal teile esimest „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ülevaadet tegin, oli kultuuritöötaja miinimumtasu 731 eurot ja mahajäämus tollasest keskmisest palgast 46 protsenti. Oleme pingutanud, otsinud ja leidnud vahendeid, et nelja aastaga tõsta palk 1300 euroni ehk suurusjärgus 78 protsenti palgatõusu. Erinevus keskmisest palgast on kahanenud kuuele protsendile ning kui järgmine valitsus jätkab ligilähedaseski tempos, on eesmärk – keskmine palk – aastaks 2020 täidetud,“ selgitas Saar.

Minister andis ülevaate ka uutest kultuuriobjektidest. Ta tõi näiteks Arvo Pärdi Keskuse, Eesti Kunstiakadeemia uue hoone Kalamajas ja Eesti Ajaloomuuseumi kompleksi Maarjamäel. „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitus käib täie hooga ning uuteks suuremateks investeeringuteks on ERRi uue telekompleksi ja Rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimine. Horisondil on muuseumide ühishoidlate rajamine,“ loetles ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must (K), Toomas Jürgenstein (SDE), Heidy Purga (R), Krista Aru (EVA) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Valitsuse algatatud veeseadusega (643 SE) korrastatakse keskkonnaõigust. Seadus sätestab vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise alused, veekaitsenõuded, isiku õigused, kohustused ja vastutuse vee kasutamisel, riikliku järelevalve vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmise üle ning vastutuse sätestatavate nõuete rikkumise eest.

Seadusega sätestatakse uudsena veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. Muudatused veelubade andmise ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise korralduses vähendavad senist töökoormust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist.

Samuti sätestatakse mereuuringuteks välisriigi laevale loa andmise kord. Praegu kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium.

Täpsustatud on veekaitsevööndit ja sanitaarkaitseala käsitlevaid norme. Täpsustatakse ka veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid neile kehtivad endiselt üldised veekaitsenõuded.

Ühe olulise muudatusena tõstetakse ka juriidilise isiku keskkonnavastaste süütegude karistusmäärasid, mis osade rikkumiste puhul kerkivad kuni 400 000 euroni.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seadusega (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist.

Maksu- ja Tolliamet hakkab tulumaksusoodustusi saavate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Tulumaksusoodustusi saavad need ühingud, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti koostatud nimekirja. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kantud ühendused saavad anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Käesoleva aasta alguse seisuga on nimekirja kantud ligi 2500 mittetulundusühingut, sihtasutust ja usulist ühendust.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud mittetulundusühingutele kui ka nende ühingutele annetajatele. Füüsiline isik saab nimekirja kantud ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest.  Juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Seadusega kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes vajadusel valdkondlike esindusühingute poole.

Seaduse poolt hääletas 73 saadikut.

Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (719 SE) muudab e-residentidele ja Eesti kodanikele välismaal lihtsamaks notariaalset vormi nõudvad tehingud ja toimingud.

Seadusega luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimis- või pärandist loobumise avaldusi. Välismaal viibiv Eesti kodanik või e-resident peab end selleks tuvastama Eesti välisesinduses.

Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 30 eurot.

Seadusega võimaldatakse notaril kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Seaduse poolt hääletas 76 saadikut.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Seaduse kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumise korral.

Seaduse poolt hääletas 74 saadikut, 1 saadik oli erapooletu.

Teise lugemise läbis neli eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) on ühendatud eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu (729 SE) sõnastuses (ühendatud on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 729 SE ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 505 SE).

Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond.

Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette õpilasele koolis keelatud esemete ja ainete loetelu ning võimaluse koolil rakendada täiendavalt mõjutusmeedet keelatud esemete äravõtmiseks ja hoiule võtmiseks.

Põhjendatud kahtluse korral kontrollitakse õpilase kasutuses olevaid asju, sealhulgas riideid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Loodava mõjutusmeetme kohaldajal peab olema selleks vajalik ettevalmistus.

Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru (EVA).

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõuga (760 SE) luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjad on krediidiasutuste emiteeritavad tagatud võlakirjad, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatut, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Eelnõu eesmärgiks luua õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjade turu toimimiseks. Eelnõuga arendatakse Eesti kapitaliturgu, luues võimaluse uut liiki võlakirjade emiteerimiseks ja sinna investeerimiseks. Lisaks suurendatakse finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgudelt kapitali kaasamiseks ning tõhustakse Eesti krediiditurgu, suurendades krediidivõtjate (eelkõige ettevõtete) võimalust saada rahastatust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (759 SE) kehtestatakse piirangud tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõigusele. Piirangud puudutavad peamiselt õigust kaevata edasi Riigikohtule maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Ettepanekud piirangute seadmiseks puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Riigikohtu tehtud ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Eelnõuga täpsustatakse ka pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud kohtulahendid.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele. Praegu ei ole kinnipeetavatel lubatud kasutada internetti, küll aga on neil vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, Õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri). Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja Õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

Samuti muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE).

Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.

Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast.

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu (779 OE).

Põhialuste eesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku kestlikkus ja areng ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu lähtub dokumendist „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. Põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside