Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks 14 seadust, millega muu hulgas piirati ajateenistusest ja õppekogunemistest kõrvalehoidjate õigusi, koondati valimisperiood ühte nädalasse, arvati tippspetsialistid sisserände piirarvu alt välja ja kehtestati veelinnujahi turistidele kohustuslik koolitus.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (607 SE) annab võimaluse peatada ajateenistusest ja Kaitseväe õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või väljastamist.

Seaduse järgi saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peale sunniraha ning väärteokaristuste määramise taotleda halduskohtult mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega ja neid rakendatakse vaid halduskohtu otsusel.

Sunnimeetmeid rakendatakse eelkõige ajateenistuskohustuse täitmisest korduvalt kõrvalehoidvate kutsealuste suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed, nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud. Samuti on võimalik neid sunnimeetmeid rakendada Kaitseväe õppekogunemistelt korduvalt kõrvalehoidjate suhtes.

Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Madis Milling (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72, vastu seitse ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (400 SE) ühtlustab valimisseadustes eelhääletamise perioodi, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva.

Valimisperiood lüheneb alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saab hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani. Pühapäeval saab pabersedeliga vajadusel oma elektrooniliselt antud häält muuta.

Peale selle võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.

Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Martin Helme (EKRE), Erki Savisaar (KE) ja Kalvi Kõva (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 39 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine) (628 SE) näeb ette koondada Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse praegu EASi kaudu. Muudatuse tulemusel hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.

Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Seni kehtinud seaduse järgi sai füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis ehk toetuse saaja vahendas inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.

Seadus muudab regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Programmi tingimused kehtestatakse edaspidi valitsuse määruse asemel ministri määrusega.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 ja vastu kaheksa saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (602 SE) näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt kuuele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, samuti valitsuse nimetatuna kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid, mille kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni haigekassa nõukogus esindatud.

Seni kehtinud haigekassa seaduse alusel moodustati veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Ravikindlustuse seaduse alusel luuakse haigekassa juhatuse juurde ka tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta.

Seadus näeb ette täiendavad nõuded valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada huvide konflikti võimalusi Eesti Haigekassa nõukogus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm (EVA), Jürgen Ligi (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49, vastu 25 ja erapooletuks jäi viis saadikut.

Sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus (604 SE) näeb ette võimaluse ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Seni ei olnud seaduses viidet juriidilise isiku vastutusele, vastutusele sai võtta üksnes tööandjast füüsilist isikut.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68, vastu oli üks ja erapooletuks jäi neli saadikut.

Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seadus (621 SE) täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt mõningaid sätteid. Muudatustega lisatakse nõue, millega ELis liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol. Seni kehtinud seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist. Alates 2019. aastast hakatakse teekasutustasu maksmata jätmise eest tegema vedajale trahvi asemel mõjutustrahvi, mida karistusregistrisse ei kanta. E-toimikusse pannakse kirja mõjutustrahvi andmed, millele antakse õiguslik tähendus. Peale mõjutustrahvi võib kohaldada ka haldusmeetmeid, näiteks veoloa kehtetuks tunnistada.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (615 SE) võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Seadusega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu relvadirektiiv. Seal antud tulirelva mõiste on kohandatud Eesti vajadustega.

Seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.

Läbirääkimistel võttis sõna Hannes Hanso (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 saadikut.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse § 102 täiendamise seaduse (635 SE) kohaselt tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Praegu on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud sõltumata nende erialast osutada üldarstiabi ja erakorralist meditsiiniabi.

Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700–800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll. Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 saadikut.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seadusega (599 SE) lisatakse seadusesse Pika Hermanni torni lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seadusega (609 SE) saab õiguskantsleri institutsioonist riiklik inimõiguste asutus Eestis. Samuti hakkab ta jälgima puuetega inimeste konventsiooni täitmist. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seadusega saab õiguskantsler ülesande kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ning uurida nende õiguste rikkumisega seotud kaebusi Eestis.

Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis sõna Monika Haukanõmm (EVA).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65, vastu seitse ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (617 SE) muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Juba mitu aastat ei ole selline tööjõud saanud sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Seadusega pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

Seaduse järgi nõutakse A2-tasemel eesti keele oskust välismaalaselt, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovib taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast 15. juulit, mil muudatus jõustub.

Seadus aitab ka ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärad ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurenevad 3200 eurolt 32 000 eurole. Laieneb võimalus kehtestada ettevõtluskeeld nende suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. Samuti on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Madison (EKRE) ja Jaanus Marrandi (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54, vastu seitse ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadusega (623 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu viis saadikut.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadusega (624 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud.

Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ja see tuleb üle vaadata vähemalt iga nelja aasta järel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu neli Riigikogu liiget.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (633 SE) eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis linnujahti pidada, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ja Eesti jahinduse heast tavast. Jahiseadust täiendatakse nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Seadus jõustub 2018. aasta 1. augustil.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50, vastu kaks ja erapooletuks jäi kolm saadikut.

Riigikogu sai ülevaate avaliku teenistuse aruandest:

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles Riigikogule avaliku teenistuse 2017. aasta aruandest ülevaadet andes, et aasta oli nii avaliku teenistuse kui ka kogu valitsussektori jaoks teguderohke, jätkusid mitmed olulised reformiprotsessid. „Terve aasta vältel valmistati ette maavalitsuste tegevuste lõpetamist ja viidi läbi haldusreform. Aasta teises pooles täitsime edukalt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ülesandeid,“ kõneles Mäggi.

Minister tõi välja, et paljuski haldusreformi ja maavalitsuste sulgemise mõjul oli 1. jaanuari 2018. aasta seisuga avalike teenistujate hulk võrreldes 1. jaanuari 2017. aasta seisuga vähenenud 1123 inimese võrra. Ta ütles ka, et valitsussektori palgatõus oli 2017. aastal samas suurusjärgus kogu tööjõuturu palgatõusuga, see on 6,5%. Mäggi märkis, et valitsussektori palgatõus toimus valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvelt: töötajate arvu vähendades ja tööd ümber korraldades.

Mäggi sõnul on avaliku teenistuse aastaaruandes detailsemalt käsitletud ka soolise palgalõhe teemat. „Riigiasutustes on üldine sooline palgalõhe 9,4%, mis on enam kui poole võrra väiksem kui Eesti tööjõuturul tervikuna,“ ütles Mäggi. Ta lisas, et möödunud aastal tasandati riigis mõningaid palgaerinevusi ja mõnes kohas tulid palgad natuke järele.

Ülevaate järel toimunud läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru (EVA).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (629 SE) tahetakse pakkuda keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on kokkuleppel tööandjaga saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.

Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminuile ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminule õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist tema keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.

Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.

Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane, kes vastab seaduses ette nähtud tingimustele.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (652 SE) viiakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt. Eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Eelnõuga liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi mõlemale vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Samuti laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof (SDE).

Menetlusest võeti tagasi üks eelnõu:

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi istungi alguses poliitilise avalduse, milles võttis valitsuse nimel eelnõu algatajana Riigikogu menetlusest tagasi isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE). 25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk oli seda Eesti õiguses rakendada.

Poliitilise avalduse järel toimunud läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Andres Herkel (EVA), Marko Pomerants (IRL), Oudekki Loone (KE), Jürgen Ligi (RE) ja Martin Helme (EKRE).

Istung lõppes kell 17.38.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside