Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus täna vastu võetud seadusega luuakse liiklusreeglid ja nõuded elektritõukeratastele ja muudele kergetele elektrisõidukitele, et nende kasutamine oleks turvaline ja liiklejatele ohutu.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadusega (191 SE) võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Seaduse järgi võib kergliikur sõita eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonnas, erandina ka sõiduteel. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.

Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Samuti sisaldab seadus üleminekusätet, millega võimaldatakse isikutel, kes on enne seaduse jõustumist soetanud kergliikuri, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h, seda edasi kasutada juhul, kui kergliikuri kiirust piiratakse 25 kilomeetrini tunnis.

Seadusega täpsustatakse muu hulgas jalakäijast ohutut möödumist, kohustusi piiratud nähtavuse korral ja turvalisusnõudeid asulavälisel teel laste juhuveol kasutatavates bussides.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid (SDE) ja Sven Sester (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77, vastu oli 9 ja erapooletuks jäi 3 saadikut.

Riigikogu võttis vastu ka ühe otsuse

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis“ (237 OE) annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 3102 aktsia võrra kogusummas 3 102 000 USA dollarit (ligikaudne kulu 2 872 222,22 eurot). Tegu on finantseerimistehinguga. Kohustused võetakse USA dollarites. Sissemaksed tehakse 2021. – 2025. aastal.

Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon on erasektori investeeringutele keskenduv organisatsioon, mis näiteks 2019. aastal investeeris arenguriikide ettevõtetesse 19,1 miljardit USA dollarit 65 riigis. Maailmapanga gruppi kuuluva IFC asutasid 1956. aastal 31 riiki. IFC põhikapital oli 100 miljonit USA dollarit. Praegu on IFC-l 185 liiget. Kuigi IFC on Maailmapanga gruppi kuuluv institutsioon, on tal oma põhikiri, eraldi aktsiakapital, finantsstruktuur, juhtkond ja töötajaskond.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE).

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata. Sellest lähtudes tehakse eelnõus muudatused skeemide esitamise tähtaegades, sisulisi muudatusi ei tehta.

Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 31. juulist 2020. Eelnõu järgi on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021.

Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (214 SE) muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid.

Eelnõuga võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis sel aastal on 3,48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3,07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest.

Seletuskirjas märgitakse, et töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised. Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel.

Peale selle tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVKsse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE).

Kokkuleppe ratifitseerides saab Eestist CERNi assotsieerunud liige. CERNiga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning nõukogus ei ole hääleõigust.

Peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti kirjutasid kokkuleppele videosilla vahendusel alla 19. juunil 2020 Tallinnas ja Genfis.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas.

Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE).

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks. Konventsiooni tulemusel on Eesti filmitootjatel võimalik rahvusvaheliste kaastootmise projektidega lihtsamini ühineda, laiendades seeläbi filmiprojektide tegemiseks loomingulisi ja rahastamise võimalusi.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust, mille saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest. Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides.

Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti rahastusega ei ole võimalik neid filme toota. Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside