Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus toimus täna dokumendi „Välispoliitika arengukava 2030“ arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Reinsalu ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Välisminister Urmas Reinsalu märkis, et arengukavaga sõnastatakse järgmiseks kümnendiks välispoliitika kujundamise printsiibid ja meetodid. Konkreetsed jooksvad rahvusvahelistes suhetes tehtud politiikavalikud tema sõnul arengukavas ei sisaldu.

Ministri sõnul on arengukava esimeseks tegevussuunaks julgeoleku tagamine ja tugevdamine. „Meie tegevus on suunatud sellele, et 10 aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel, Eesti kohaolu ja mõju maailmas on kasvanud ning et Eesti inimestel on põhjust toetada välispoliitilisi põhisuundi,“ rääkis ta. Arengukava teises tegevussuunas planeeritakse ministri sõnul samme, mis suurendaks Eesti osatähtsust maailmakaubanduses, tugevdaks Eesti konkurentsivõimet ning kasvataks jätkusuutlikult ekspordi ja välisinvesteeringute mahtu. Kolmandaks mainis Reinsalu arengukavas kavandatud tegevusi konsulaarteenuste pakkumiseks, viisavabaks reisimiseks ning reisiinfo jagamiseks. Samuti tõi minister esile professionaalse ja pühendunud välisteenistuse olulisust välispoliitiliste sihtide saavutamisel.

Reinsalu märkis, et kuigi praegune kriis ei ole Eesti välispoliitilisi eesmärke, printsiipe ja meetodeid olemuslikult muutnud, peame tulevikku vaadates arvestama alles kujunevaid protsesse, mis meie välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. „Tänane ebaselgus paljudes küsimustes ei muuda Eesti jaoks peamisi välis- ja julgeoleku suundi. Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlassuhetele ja koostööle Euroopa Liidus ja NATOs, aga ka rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad atlandiülesed suhted ning Põhjala ja Balti koostöö,“ rääkis Reinsalu. „Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam kui meie mehhaaniline arvuline erikaal eeldaks.“

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa andis ülevaate arengukava menetlusest ning komisjoni esitatud seisukohast. „Ennekõike tahame tegijaid tunnustada laiapindse Eesti välispoliitika arengukava esmakordse koostamise eest. Ühtaegu oli see vajalik, kuid samas ka keeruline,“ rääkis ta. „Eesti sugune väikeriik on haavatav üleilmsetest muutustest, nende mõjutamine on aga raske isegi ÜRO tasandil. Samas püsivad muutumata enamus me põhiseaduse mõtetest, mis on aluseks ka välispoliitilistele eesmärkidele. Nende ühtne sõnastamine tasub kindlasti me kõigi vaeva,“ sõnas Eesmaa. Ta märkis, et pärast täiskogu arutelu saadab väliskomisjon oma seisukohad koos menetlusprotsessi kirjeldusega valitsusele, kes arengukava kinnitab ja vastu võtab.

Komisjoni esimehe sõnul rõhutab väliskomisjon muu hulgas välispoliitika arengukava seost ja sidusust temaatiliste strateegiatega ning soovitab nende edasist käsitlemist ühtse tervikuna. „Eriliselt tähtsaks loeme Riigikogu kaasamist ja pideva sisendi andmist nende strateegiate loomisprotsessi, esmajoones peame silmas Eesti suhete arenguid konkreetsete regioonide ja riikidega,“ rääkis ta. Väliskomisjoni esimees tõstis Riigikogu rollist lähtuvalt esile arengukava rakendamist analüüsiva iga-aastase ülevaate esitamist parlamendile. Samuti rõhutas Eesmaa, et komisjon peab oluliseks NATO ja Euroopa Liidu tähtsust Eesti julgeoleku kindlustamisel ning märkis komisjoni jaoks oluliste teemadena eestlaskonna kaasamise välisriikides, tõhusamate konsulaarteenuste loomise ja välisteenistuse eelarve kasvatamise.

Eesmaa sõnul tõdeb komisjon viiruse levikust tulenevaid olulisi ja kiireid muutusi. „Seepärast tuleb kindlasti täiendada välispoliitika valdkondi mõjutavaid tulevikusuundumusi. See ei peaks takistama ega pidurdama me riigi arenguid, pigem vastupidi, ka välispoliitika peaks senisest ambitsioonikam olema,“ rääkis ta. „Selleks on praegu soodne aeg – Eesti on väljapaistvatel positsioonidel nii Balti regiooni kui Põhjala riikide, Euroopa Liidu kui koguni maailma tasemel,“ lisas Eesmaa. Ta rõhutas, et arengukava peab olema avatud. „Loomulikult peab arengukava me muutlikus maailmas olema nii-öelda elav dokument, mida saab ja vajadusel tuleb täiendada vastavalt välis- või koguni sisemõjude muutumisele,“ ütles esimees.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Anneli Ott (K), Raimond Kaljulaid, Mihhail Lotman (I), Marko Mihkelson (RE), Anti Poolamets (EKRE) ning Siim Kallas (RE)

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (188 OE) nimetatakse Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2020. aasta 1. juunist kuni 2022. aasta 31. maini Aivar Kokk, kes on ka käesoleval ajal kontrollkomitee liige.

Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. Komitee kümme liiget nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. Põhjamaade Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendid nimetavad igast riigist ühe liikme. Panga Juhatajate Nõukogu nimetab ametisse kaks liiget, kes täidavad komitee juhatuse esimehe ja aseesimehe ülesandeid. Komitee esimehe ja aseesimehe asetäitja kohta täidavad rotatsiooni korras kordamööda erinevate liikmesriikide esindajad.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 89 Riigikogu liiget.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (189 OE).

Seoses Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete Agu UudelepaPaavo Nõgeneni ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti volituste lõppemisega ja lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest nimetatakse nõukogu liikmeteks järgmised tunnustatud eksperdid: Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg.

Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat. Tunnustatud asjatundjana jätkab nõukogu esimees Rein Veidemann. Riigikogu liikmetest kuuluvad Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Marika Tuus-Laul (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Valdo Randpere (RE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).

Läbirääkimistel võtsid sõna Heidy Purga (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Marko Šorin (K).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 39 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside