Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise Eesti liikmelisust Euroopa Kosmoseagentuuris käsitlev seaduseelnõu, mis võimaldaks Eestile suunatud projektidele suurema summa eraldamist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE) näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESAl suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai ESA täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.

Riigikogu läbis täna esimese lugemise veel kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (44 SE).

Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.

Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust eelnõus loetletud teenuseid osutada, vaid eelnõuga luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks. Teenuse osutamise õiguse ning registrile ligipääsu eelduseks on asjakohane koolitus, muu hulgas eesmärgiga tagada nõuetekohane ja korrektne isikutuvastus.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) sooviti võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähti ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või kes loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas (EKRE), Jürgen Ligi (RE) ja Oudekki Loone (KE).

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu oli 30 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (39 SE) sooviti luua võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisega oleks direktoritele antud tagasisidet, mis oleks olnud suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Seletuskirja järgi oleks muudatused võimaldanud järele aidata ja vajadusel direktori ülesannete täitmiselt kõrvale jätta need direktorid, kelle töös on olulisi puudujääke.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Siim Pohlak (EKRE).

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu oli 32 Riigikogu liiget ning seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu istung lõppes kell 17.56

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside