Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide väliskomisjonide ja riigikaitsekomisjonide esimehed väljendasid ühispöördumises NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, NATO Parlamentaarse Assamblee presidendi Gerald E. Connolly ja assamblee välis- ja kaitsepoliitika komisjonide esimeeste poole muret tõsiste julgeolekuohtude pärast, millega hiljutise NATO-Vene Nõukogu kohtumise valguses seisavad vastamisi kõik NATO liikmesriigid.

Austatud kolleegid!

Lubage meil Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigi parlamentide riikliku julgeoleku ja riigikaitse komisjonide ning väliskomisjonide nimel väljendada oma muret tõsiste julgeolekuohtude pärast, millega hiljutise NATO-Vene Nõukogu kohtumise valguses seisavad vastamisi kõik NATO liikmesriigid.

Aastate jooksul on Venemaa kasutanud oma naabrite vastu sõjalist agressiooni, rikkunud rahvusvahelist õigust ning levitanud ebastabiilsust Ida-Euroopas ja mujal. Siis, detsembris 2021, esitas Venemaa ettepanekute paketi „õiguslikult siduvate julgeolekutagatiste“ kohta, mida Kreml soovis Läänelt ja mis on kirjutatud ultimaatumiga võrreldavas keeles. Vastuoluliste julgeolekutagatiste nõudmine toimus vahetult pärast seda, kui Lääne valitsused hoiatasid avalikkust, et Venemaa on koondanud oma Ukraina piiri äärde üle 100 000 sõjaväelase, milline samm võib anda märku peatsest sissetungist Ukrainasse.

Venemaa nõudmiste ja ettepanekute nimekiri õõnestab rahvusvahelise õigussüsteemi põhialuseid, piirab riikide enesemääramisõigust ning on vastuolus riikide suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtetega.

–           Ettepanek lõpetada NATO avatud uste poliitika on vastuolus rahvusriikide õigusega valida liitlassuhteid ja rikub Washingtoni lepingu artiklit 10. Venemaal ei ole vetoõigust NATO otsuste kohta, samuti ei saa ta oma tahet peale suruda alliansile, mille liige ta ei ole. Ukrainale, Gruusiale ja teistele riikidele, kes sellist soovi väljendavad, tuleb tagada õigus valida, millisesse liitu nad kuuluvad.

–           Ettepanekud luua intsidentide ennetamise mehhanismid, „piirata sõjalist planeerimist“ ja hoiduda „kõrgema kui brigaadi taseme sõjaliste õppuste või muude sõjaliste tegevuste läbiviimisest kokkulepitud laiusega ja asetusega tsoonis mõlemal pool Vene Föderatsiooni piiri“ on vastuolus Washingtoni lepingu artikliga 5 ja tekitavad alliansis erisuguste kaitsetagatistega piirkonnad.

–           Ettepanek maismaal asuvate kesk- ja lühimaa rakettide paigaldamise piirangute kohta piiraks NATO territoriaalset kollektiivset kaitset ja tooks kaasa Venemaa ülemvõimu eskaleerumise piirkonnas.

Me oleme väga mures Ida-Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamise eesmärkide sidumise pärast Venemaa võimaliku sissetungiga Ukrainasse. Me ei saa Venemaaga kaubelda oma heidutuse ja kollektiivkaitse üle, sealhulgas piirangute üle NATO õppustele meie piirkonnas või liitlaste kohalolekule. Peame jätkama NATO heidutuse ja kaitse kohandamist, lähtudes vajadusest rakendada täielikult Varssavi tippkohtumise otsuseid ja sellele järgnenud kokkuleppeid NATO valmisoleku ja kiire tugevdamise kohta.

Venemaal ei ole mingit õigust piirata NATO kollektiivset kaitse- ja heidutushoiakut ning planeerimist. Praegune olukord on asümmeetriline ja seda ei saa võtta aluseks võimalikule arutelule NATO-poolsete võimalike vähendamiste, piiramiste või ühepoolsete piirangute üle. Mõne aasta jooksul on Venemaa oluliselt moderniseerinud ja mitmekordselt suurendanud kõiki oma võimekusi, tõstnud oma vägede valmisolekut ja arendanud A2/AD süsteeme. Allianss on alles oma heidutus- ja kaitsehoiaku arendamise etapis. Seetõttu seadustaks igasugune NATO positsiooni piiramine ainult Venemaa piirkondliku sõjalise ülemvõimu ja õõnestaks NATOt kui kollektiivkaitse allianssi.

Balti regioon seisab vastamisi Venemaa sõjalise kohaloleku massilise suurenemisega NATO piiri lähedal ja hiljutise Vene-Valgevene sõjalise integratsiooniga. Venemaa agressioon naaberriikide vastu, millega nüüd kaasneb ka Venemaa ja Valgevene tihe sõjaline integratsioon, kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkonnale.

Me ei tohiks lubada Venemaal destabiliseerida NATOt alliansi lõhestamise ning NATO ühtekuuluvuse ja otsustavuse õõnestamise teel. NATO territoorium ja julgeolek on jagamatud. Alliansi jagamatus on euroatlantilise julgeoleku ja stabiilsuse jaoks põhimõttelise tähtsusega. Venemaa püüab saavutada sõjalist eelisseisundit Euroopas, heidutades ja lahutades Ameerika Ühendriike tolle Euroopa liitlastest ning saavutades sõjalise ülemvõimu. NATO peab jätkama oma heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, et reageerida Venemaalt lähtuvatele ohtudele ja väljakutsetele.

Võttes arvesse eespool nimetatud põhimõtteid, peame Venemaa katsed õõnestada Euroopa julgeolekut võimalikult jõuliselt tagasi lükkama. Mõjupiirkondade jagamine ning riikliku suveräänsuse ja enesemääramise piiramine on kahjulik Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule.

Dialoogi ainus tingimus peab põhinema tegelikul de-eskaleerumisel ja sellel, et Venemaa hoidub massiivsest vägede koondamisest Ukraina lähedal. Venemaa agressiooni Ukrainas ja selle ümbruses ei tohi sallida ega seadustada. NATO dialoog Venemaaga peab juhinduma tingimustest, mitte kalendrist. NATO-Venemaa suhtlus sõltub Venemaa valmisolekust alustada konstruktiivset dialoogi, kuid see ei tohi kaasa tuua praeguse olukorra jätkumist. NATO peab edendama ja tugevdama oma heidutuse ja kaitse kohandamist, jätkates dialoogi Venemaaga.

Nende ohtlike suundumuste valguses peame jääma ühtseks ning töötama üheskoos, et tugevdada Atlandi-ülest partnerlust ja suurendada NATO rolli. Seega kutsume teid üles toetama eespool toodud seisukohti, et näidata alliansi ühtsust ülalkirjeldatud ohtudele vastu seismisel.

Pöördumise tekst inglise keeles.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside