Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Väliskomisjon arutas täna avalikul istungil Eesti arengukoostöö hetkeseisu ja tulevikku ning leidis, et arengukoostöö viimisel uuele tasandile on vajalik senisest tugevam poliitiline toetus arenguabi finantseerimisel ning eraettevõtluse kaasamine.

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil arengukoostöös pikaajaline kogemus. Ta märkis, et paarikümne aasta jooksul on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendid kasvanud 440 000 eurolt 38,2 miljonile eurole 2017. aastal. Eesmärk on tõsta aastaks 2030 arengukoostööks suunatud raha 0,33 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), praeguselt 0,17 protsendilt.

„Kui me näeme ette sellist toetuse tõusu, tuleb paratamatult arutada ka, kuhu see raha suunata, kuivõrd olulised on sihtriigid, kuidas suudame paremini rakendada ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmist ning kuidas siduda see valdkond meie välismajandustegevusega,“ rääkis Mihkelson. Samuti rõhutas Mihkelson, et pärast eelseisvaid Riigikogu valimisi oleks paslik kaaluda välismajanduse ja arengukoostöö koondamist ühise poliitilise juhtimise alla.

Komisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on paljude riikide arenguabis olulisel kohal erasektor ja ettevõtted, kes arenguabi raames sihtriikides tegutsedes pakuvad sealsetele probleemidele lahendusi ja panustavad majandusse. Temaga nõustus komisjoni liige Mart Nutt, kes tõdes, et suuremad võimalused arengukoostööd teha on nendel riikidel, kus on suudetud kaasata ettevõtlust.

Välisminister Sven Mikser andis komisjonile ülevaate arengukoostöö vahendite kasutusest ja projektidest erinevates piirkondades. Tema sõnul omab Eesti nähtava ja tajutava arenguabi andjana ka suuremat moraalset sõnaõigust rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ministri sõnul on senised prioriteetriigid Eesti jaoks olnud Ukraina, Gruusia ja Moldova, kelle toetus on suunatud Euroopa Liidu suunalisele integratsioonile. Ta märkis, et väljatöötamisel on ka Aafrika-suunaline tegevuskava. „Eesti väiksust ja Aafrika suurust arvestades on selge, et vaja on välja sõeluda prioriteetsed riigid, kuhu arenguabi suunata,“ ütles Mikser. „Loodetav arenguabi kasv tuleb kindlasti suunata kestliku arengu saavutamiseks, kuid me ei pööra selga senistele prioriteetriikidele, sest idapartnerid on haprad ja nende jätkuv toetamine vajalik.“

MTÜ Mondo juhatuse liige Riina Kuusik-Rajasaar andis oma ettekandes soovituse, et arengukoostöö projektide rahastamisel peaks Eesti lähtuma oma pädevustest, mida teistele jagada. Ta tõi näiteks digitaalse ämmaemanduse koolituse Afganistanis ning nimetas tervise ja hariduse kõrval e-valitsemise kogemuse jagamist. „Kui me püüdleksime selle poole, et näiteks Aafrika riikide tüdrukud saaksid ligipääsu keskharidusele, siis vähendaks see oluliselt vaesuse taastootmist ja lubaks paremini kontrollida rahvastiku juurdekasvu.”

Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse dotsent Mart Reimann tutvustas oma ettekandes Eesti arengukoostöö kujunemist abi saajast abi andjaks, rõhutades seejuures Eesti erilist rolli idapartnerlusriikide ja Kesk-Aasia riikide arengule kaasa aitamises. “Meid usutakse ja meie kogemust hinnatakse riikides, millega meil on kattuv ajalugu ning kelle käekäik õigusriikluse tugevdamise suunas võib pakkuda võimalusi ka Eesti julgeoleku- ja välismajanduse edendamiseks,” ütles Reimann.

Istungi fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside