Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevuse ideest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi.

XIII Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonis on 7 liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sise- ja välispoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste kohta.

Konservatiivse Rahvaerakonna tegevus põhineb kolmel alusväärtusel:

• Eestluse elujõud, mis rajaneb keele, kultuuri, hariduse, perekonna, traditsioonide ja rahvusliku majanduse toetamisel
• Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud, aus ja demokraatlik riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostuse ja poliitilise kaasatuse võimaluse
• Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng ja heaolu, mille tagab õiglane ning tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmistepõhist poliitikat ning arendades loodussäästlikku elukeskkonda

Konservatiivne Rahvaerakond kaitseb oma valijate huve ja põhimõtteid Riigikogus opositsioonis olles. Erakonna soov on vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest, muuta valimisseadust nii, et president oleks rahva poolt valitav ja Riigikogu valimistel kaoks ära häälte ülekandmine. Samuti on eesmärk seadustada rahvahääletus kui rahvaalgatus ning suurendada Eesti inimeste jõukust, vähendades käibemaksu ja soodustades väikeettevõtlust. Selleks on vaja jõuliselt vähendada bürokraatiat.

Maailmavaade

Konservatiivne Rahvaerakond on Eestis liikmeskonna suuruselt neljandal kohal. Erakonnal on ligi 8700 liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tegevuse eesmärgid:

• Oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine
• Riigi- ja kohaliku võimu teostamine
• Vaba, iseseisva ja sõltumatu õigusriigi ülesehitamine
• Alalhoidliku ellusuhtumise ning sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtete alusel
• Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Üks Konservatiivse Rahvaerakonna lähiaja eesmärke on anda Eesti majandusele kasvutõuge, mis suurendaks inimeste jõukust ja tooks koju tagasi välismaale lahkunud. Samuti soovitakse seadustada meetmete pakett, mis suurendaks Eesti rahva iivet. Selleks on tehtud ettepanek kehtestada tulumaksusoodustus laste pealt ja kustutada iga lapse sünni korral veerand kodulaenust. Erakond peab oluliseks kohe tugevdada riigikaitset, luues soomusmanöövervõimekuse, ja sõjaväestatud piirivalve taastamist, samuti Eesti-Vene kontrolljoone väljaehitamist. Konservatiivne Rahvaerakond soovib tühistada kooseluseaduse.

Ajalugu

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sündis Eesti Rahvusliku Liikumise ja Eestimaa Rahvaliidu ühinemisel 2012. aastal. 24. märtsil toimunud kongressil võttis Eestimaa Rahvaliit endale uue nime ja kinnitas uue programmi. 2013. aasta aprillis toimunud kongressil võeti vastu uus põhikiri ja esimeheks valiti suursaadik Mart Helme.

Konservatiivse Rahvaerakonna ridades on inimesi ka Rahvaliidu eelkäijate hulgast. Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994), Eesti Maaliit (asutatud 1917, taas asutatud 1991), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (asutatud 1991) ning Põllumeeste Kogu (asutatud 1992) kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ning võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja saades 41 kohta Riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi ja üks Mart Siimanni juhtimisel), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad. 2011. aastal ei pääsenud Rahvaliit parlamenti.

Arvud räägivad

• 7800 – erakonna liikmeskond
• 163 000 – just nii palju allkirju kogus erakond elektrijaamade erastamise vastu
• 8,1% – 2015. aasta valimiste tulemus