Isamaa fraktsioon on maailmavaatelt parempoolne ja konservatiivne ning lähtub oma poliitikas eeskätt Eesti rahvuslike huvide ja Eesti julgeoleku kaitsest.

XIV Riigikogu Isamaa fraktsioonis on 12 liiget.

Isamaa on pikki perioode kandnud valitsemisvastutust ja nii on ka Riigikogu Isamaa saadikugrupi näol tegu ühe Eesti elu kõige enam mõjutanud fraktsiooniga. Fraktsiooni põhiroll on olnud seista seaduseelnõude eest, mis kaitseksid rahvuslikke huve, edendaksid avatud majandust ja tagaksid kõigile kättesaadava kvaliteetse hariduse. Isamaa prioriteet on riigi püsimine ja see, et Eestis sünniks rohkem lapsi, kes saaksid üles kasvada õnnelikes ja hästi toime tulevates peredes.

Näiteks oli Isamaa riikliku elatisabi fondi eelnõu algataja, mille kohaselt hakkas riik tagama elatisraha väljamaksmist üksinda last kasvatavatele vanematele. Varem on Isamaa ellu rakendanud vanemapensioni, tänu millele arvutatakse alates 2013. aastast vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.

Hulk aastaid on Isamaa fraktsioon seisnud Eesti haldusreformi eest, mille uuem versioon kannab nime ”Tõmbekeskuste Eesti”. Fraktsioon on algatanud ka üsna palju haldusjuhtimist detsentraliseerivaid seaduseelnõusid ning peab oluliseks riigireformi jätkamist, et vähendada bürokraatiat ning muuta riigijuhtimist efektiivsemaks. Samuti on Isamaa egiidi all viidud mitu riigiasutust pealinnast maakonnakeskustesse. Nimetada võib siin Haridus- ja Teadusministeeriumi viimist Tartusse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimist Viljandisse.

Maailmavaade

Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine 2006. aastal laiendas erakonna poliitilisi prioriteete, mille tulemusena on seatud eesmärkidel sotsiaalselt laiem põhi. Nii on Isamaa poliitika fookuses lisaks majandus- ja kaitseküsimustele ka rahvastiku juurdekasv, elatustaseme tõus ning hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Isamaaga seostub pikaajaline vaade, sest erakond tähtsustab praeguste otsuste mõju kaugemas perspektiivis.

Erakonna rahvuslik-konservatiivne poliitika on olnud paljuski suunatud majanduse, riigikaitse ja hariduse reformimisele ning arendamisele. Erakonna juhtliikmed on oma eeskujuna nimetanud Margaret Thatcherit, kes viis Suurbritannias peaministrina läbi valulised, kuid suure majanduskasvu toonud reformid.

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Fraktsiooni töö fookuses on tagada kvaliteetne eestikeelne haridus igas Eestimaa piirkonnas. Ligipääs kvaliteetsele haridusele on Eesti konkurentsivõime alus. Samuti seab Isamaa eesmärgiks väärtustada perekonda kui ühiskonna alustala, mistõttu astutakse samme selleks, et suurendada perede turvatunnet.

Kaitseküsimustes rõhutab Isamaa stabiilsuse vajalikkust, eriti kaitsekulutuste säilitamist vähemalt 2% tasemel SKT-st, ning toetab liitlasvägede kohalolu Eestis.

Isamaa seisab ka selle eest, et madalapalgalistele säiliks 500 euro suurune tulumaksuvabastus.

Ajalugu

18. sajandi lõpus tekkinud mõiste ”konservatism” tähendas vastuseisu Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele.

Isamaa Erakond on sündinud mitme erineva, valdavalt parempoolse erakonna liitumise tulemusena. Erakonna juured ulatuvad 1988. aastasse, mil loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Just see erakond pani aluse 1992. aastal valimised võitnud valimisliidule Isamaa ja 1995. aastal moodustatud erakonnale Isamaaliit.

Erakonna rahvuslik-konservatiivne poliitika on olnud paljuski suunatud majanduse, riigikaitse ja hariduse reformimisele ja arendamisele. Erakonna juhtliikmed on oma eeskujuna nimetanud  kes viis Suurbritannias peaministrina läbi valulised, kuid suure majanduskasvu toonud reformid.

IRL sündis erakonna Isamaaliit ja 1989. aastal loodud ühenduse, hilisema erakonna Res Publica ühinemisel 2006. aastal. IRL koos oma eelkäijatega on osalenud kuue valitsuse töös. Erakonda kuuluvad endised peaministrid Mart Laar ja Juhan Parts. 2018. aastal võeti nimena kasutusele ISAMAA Erakond.

Avalikkuse jaoks põhineb Isamaa Erakonna suurem tuntus kunagise erakonna Isamaa ja selle peaministri Mart Laari algatatud radikaalsetel turumajanduslikel reformidel 1990ndate esimesel poolel. Neid tunti rahvasuus šokiteraapiana, mis tõi aga Eestile kiire majandusedu ja majandusliku imelapsekuulsuse kogu maailmas.

Isamaa auesimees on mitmekordne Eesti peaminister Mart Laar.