Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu delegatsioon osaleb kõikide Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee komiteede töös. Assamblee põhieesmärk on rohkem kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, et tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.

Riigikogu OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon koosneb juhist ja kolmest põhiliikmest, võimalik on valida ka asendusliikmeid.

Delegatsioon koostab OSCE Parlamentaarse Assamblee kohtumistest ülevaateid ja kokkuvõtteid, informeerides oma tööst Riigikogu väliskomisjoni kaks korda aastas. Delegatsiooni liikmed osalevad raportite koostamisel, valimiste vaatlemisel, esitavad aktuaalsetel teemadel otsuste eelnõusid jne. Töökeeled on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene ja hispaania keel.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (Organization for Security and Co-operation in Europe) ehk OSCE eelkäijaks oli Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents ehk CSCE, mille asutasid 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada.  Foorum loodi Ida ja Lääne vahelise dialoogi ja läbirääkimiste pidamiseks. Eesti liitus CSCE-ga 1991. aastal.

Helsingi lõppakt määras kindlaks riikidevahelise suhtlemise põhiprintsiibid. Selles on kõigi asjaosaliste riikide huvid tasakaalustatult kokku võetud ja dokument eeldab kõigi sätete täielikku täitmist. Selle eesmärgi saavutamiseks otsustati korraldada uusi nõupidamisi.

Kuni 1990. aastani toimis CSCE kohtumiste ja nõupidamiste kujul, pannes paika kohustusi ja norme ning tehes perioodiliselt ülevaateid nende mõjust. 1994. aastal toimunud Budapesti tippkohtumisel otsustati muuta CSCE organisatsiooniks nimega OSCE.

OSCE praegused prioriteedid on:

  • Ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine
  • Sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine
  • Stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ning sõjategevusest haaratud aladel
  • Julgeolekuvaakumi ja uute eraldusjoonte vältimine
  • Ühtse julgeolekusüsteemi arendamine

OSCE kõrgeim organ on OSCE riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, mis määrab organisatsiooni poliitilise suuna kõige kõrgemal tasemel. Regulaarselt iga aasta detsembris kohtub eesistujariigis välisministrite tasemel Ministrite Nõukogu. Suursaadikute tasemel alalistest esindajatest koosnev Alaline Nõukogu on poliitiliste konsultatsioonide ja otsuste tegemise korraline organ, mis kohtub üks kord nädalas Viinis. OSCE Alalise Nõukogu eesistuja vahetub igal aastal.

OSCE eesistujaks on rotatsiooni korras kõigi liikmesriikide välisministrid. Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud peasekretär (SG), kes koordineerib ka OSCE missioone. OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik (HCNM) resideerib Haagis. Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) asub Varssavis, meediavabaduse esindaja (RFoM) asub Viinis ning infolehte OSCE Newsletter antakse välja Prahas.

Alates 1993. aastast on OSCE töö oluline osa vaatlejate lähetamine liikmesriikidesse, et jälgida seal valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia põhimõtetele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse üksikasjalikud raportid.

OSCE Parlamentaarne Assamblee

OSCE Parlamentaarne Assamblee loodi 1990. aasta Pariisi tippkohtumise otsusega. Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Eesti liitus OSCE Parlamentaarse Assambleega 1991. aastal.

Assamblee 57 liikmesriigist osaleb organisatsiooni töös 323 valitud parlamendisaadikut. Lisaks teeb assamblee koostööd 11 partnerriigiga üle kogu maailma.

OSCE Parlamentaarse Assamblee töövormideks on juulis toimuv aastaistungjärk (samal ajal toimuvad ka komiteede istungid), Viinis veebruaris toimuv talveistung ning sügisistung oktoobris (koos Vahemere foorumiga). Vastavalt vajadusele korraldatakse eri regioonides majanduskonverentse ja parlamentaarseid foorumeid.

Komiteed

Helsingi lõppakti kolme põhiteema põhjal on OSCE Parlamentaarse Assamblee raames moodustatud järgmised komiteed:

  • Poliitika- ja julgeolekukomitee (esimene komitee)
  • Demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee (teine komitee)
  • Majandus-, teadus-, tehnoloogia- ja keskkonnakomitee (kolmas komitee)

Eesti delegatsioon osaleb kõigi komiteede töös. Komiteed koostavad raporteid ja lõppresolutsiooni projekte, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. Parlamentaarse assamblee otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele. Seejärel esitavad liikmesriigid oma seisukohad lõppdokumendi soovituste rakendamise kohta oma riigis.

OSCE Parlamentaarse Assamblee sekretariaat asub Kopenhaagenis. Assamblee alaline esindus paikneb Viinis, OSCE peakorteri asupaigas. OSCE Parlamentaarse Assamblee president valitakse suvisel suvel aastaistungjärgul üheks aastaks ja teda on võimalik veel üheks ametiajaks tagasi valida. 

Üles

Viimati muudetud: 02.07.2019

Tagasiside