Запрашиваемая вами страница доступна в полной версии сайта. Перейти на полную версию?

Вперед

Рийгикогу

Данные о проекте

Инициатор: Vabariigi Valitsus
Инициирован: 23.11.2020
Ведущая комиссия: Õiguskomisjon
Ответственный служащий: Linnar Liivamägi

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Eelnõuga muudetakse ka kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab kogub nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Näiteks kuni 1000 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 270 eurot, eelnõu kohaselt tuleb võlgnikul 1000 eurose nõude korral kohtutäituri põhitasu maksta 112,50 eurot, koos käibemaksuga on 135 eurot. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi. Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja. Eelnõu näeb ette, et täiteasja saab anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Selgituse kohaselt on praegune kohtutäiturite süsteem mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.

Tексты

291 SE Ход производства по проекту

Инициирование
24.11.2020 Принят в производство
23.11.2020 Инициирован

Мнения

  • 04.01.2021

    Kohtutäiturite Elin Vilippus, Arvi Pink, Kristiina Feinman, Hille Kudu, Risto Sepp, Oksana Kutšmei, Anne Böckler, Rocki Albert, Tatjana Afanasieva ja Andrei Krek arvamus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE kohta

  • 16.12.2020

    Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja arvamus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 291 SE kohta

  • 16.12.2020

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus oleva täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE kohta

  • Все мнения
Обратная связь
 

Распечатать

Линнар Лийвамяги

Образование

  • Образование
    Высшее образование (квалификация, соответствующая степени магистра)
  • Специальность
    Õigusteadus ( - 1989)
  • Учебное заведение
    Tartu Riiklik Ülikool