Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 13.09.2021
Juhtivkomisjon: Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Eduard Odinets
Vastutav ametnik: Carina Rikart

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks. Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga. Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Eelnõuga kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga. Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine. Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood. Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Tekstid

420 SE Eelnõu menetluskäik

Esimene lugemine
27.10.2021 Täiskogu korraline istung kolmapäev, 27.10.2021 14:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
12.10.2021 Komisjoni istung teisipäev, 12.10.2021 kell 14.00, A. Rei ruumis
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27.10.2021 14:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eduard Odinets

Lisa 2 (KUM eelarve tutvustus)

Lisa 1 (eelnõu tutvustus)

Protokoll asice

Protokoll

11.10.2021 Komisjoni istung esmaspäev, 11.10.2021 kell 11.10, A. Rei ruumis

Protokoll

Protokoll asice

Lisa (HTM slaidid)

Algatamine
14.09.2021 Menetlusse võetud
13.09.2021 Algatatud

Arvamused

  • 27.10.2021

    Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu arvamus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420 SE kohta

  • 13.10.2021

    Kaasamiskiri õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420 SE kohta

Tagasiside
 

Prindi

Carina Rikart

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
  • Eriala
    Õigusteadus ( - 2000)
  • Õppeasutus
    Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas