Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 02.12.2019
Juhtivkomisjon: Riigikaitsekomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Leo Kunnas
Vastutav ametnik: Aivar Engel

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest. Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetes. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks. Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel. Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine, täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks. Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus. Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus. Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.

Tekstid

112 SE Eelnõu menetluskäik

Esimene lugemine
09.03.2020 Komisjoni istung esmaspäev, 9.03.2020 kell 11.00
Otsus: Jätkata arutelu komisjonis

Protokoll

Protokoll

18.02.2020 Komisjoni väljasõiduistung teisipäev, 18.02.2020 kell 14.00
Otsus: Jätkata arutelu komisjonis

Protokoll

Protokoll

11.02.2020 Komisjoni istung teisipäev, 11.02.2020 kell 14.00
Otsus: Jätkata arutelu komisjonis

Protokoll

Protokoll

10.02.2020 Komisjoni istung esmaspäev, 10.02.2020 kell 11.00
Otsus: Jätkata arutelu komisjonis

Protokoll

Protokoll

22.01.2020 Komisjoni erakorraline istung kolmapäev, 22.01.2020
Otsus: Muuta komisjoni 17.12.2019 otsust ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26.02.2020 17:00

Protokoll

Protokoll

17.12.2019 Komisjoni istung teisipäev, 17.12.2019 kell 14.00
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22.01.2020 14:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10.02.2020 10:30
Otsus: Määrata ettekandjaks Leo Kunnas
Otsus: Küsida eelnõu kohta arvamust põhiseadus- ja õiguskomisjonilt

Protokoll

Protokoll

Algatamine
03.12.2019 Menetlusse võetud
02.12.2019 Algatatud

Muudatusettepanekud

Arvamused

Tagasiside
 

Prindi

Aivar Engel

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraad)
  • Eriala
    Õigusteadus ( - 2005)
  • Õppeasutus
    Tartu Ülikool